• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,4
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,4
  • 23.11.15, 16:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikontroll: 2017. aasta riigieelarves on riskimoment

Riigikontrolli audiitor Urmet Lee ütles tänasel aastaraportit tutvustaval konverentsil, et riigikontrollile on riskimoment see, et teatud riskistsenaariumi korral võib 2017. aasta riigieelarve minna struktuursesse puudujääki 0,2% SKPst.
Rahandusminister Sven SesterRahandusminister Sven Sester
  • Rahandusminister Sven SesterRahandusminister Sven Sester Foto: Eiko Kink
„Selline puudujääk ei ole lubatud Eesti riigieelarve baasseadusega,“ sõnas Lee. „Selleks, et seda tasakaalustada, on vaja ära jätta püsivaid kulusid või tekitada samas mahus püsivad tuluallikaid.“ Ta lisas, et kui selline riskistsenaarium peaks realiseeruma, tähendab see valitsuselt korrigeerivaid samme.
Lee ütles, et Eesti riigi raamatupidamisega ja rahanduse olukord on hea. „2014. aastal laekusid maksud paremini ja loodetakse, et sama trend võiks ka edaspidi jätkuda," märkis ta. Riigivõlaga on lood tema sõnul suhteliselt hästi, reserve on pea sama palju kui võlgu.
Järgmise aasta eelarve paneb tugeva aluse
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul viitab riigikontroll septembris avaldatud majandusprognoosi riskistsenaariumile, mille eesmärk ongi hinnata seda, kuidas võiksid riigieelarvele mõjuda võimalikud kõrvalekalded arengutest, mida näeb ette riigieelarve koostamisel kasutatav prognoosi põhistsenaarium.
"Riigi eelarvestrateegias on 2017. aastal eesmärgiks seatud valitsussektori struktuurne eelarveülejääk 0,2 protsenti SKPst, mis on ambitsioonikam, kui riigieelarve baasseaduses sätestatud nõue, ning jätab ka väikese puhvri juhuks, kui prognoosid peaksid muutuma," lausus Sester. "2016. aasta riigieelarve paneb järgnevateks aastateks tugeva aluse ning vajadusel on eelarvet võimalik uute prognooside valguses aegsasti eesmärkidega kooskõlla viia."
Sesteri sõnul järgmise aasta valitsussektori eelarve on planeeritud struktuurse ülejäägiga 0,6 protsenti SKPst, mis jätab märkimisväärse riskipuhvri. "Ka Eesti Panga juures tegutsev sõltumatu eelarvenõukogu on pidanud tänavust rahandusministeeriumi prognoosi riigieelarvele sobivaks aluseks," märkis ta. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele